Muinsus – see on jäljed elatud elust ja tööst. Muinsuskaitseline kohustus meis kõigis on hinnata ja säilitada tehtut. Seda tehtut, mida on loonud keegi enne meid. Nimetagem seda kultuuripärandi kogumiseks ja säilitamiseks. Ajaloolise minevikupärandi säilitamine ja mälestiste hooldamine ei ole ka tänasel päeval tähtsust kaotanud ning muinsuskaitseseltse on peetud alati arvestatavateks ühiskondlikeks organisatsioonideks.
Karksi Muinsuskaitse Selts sai alguse 80ndatel aastatel Eestis algatatud muinsuskaitselisest liikumisest, kui Karksi-Nuia Muinsuskaitseseltsi nimekirja registreeriti alates 20.septembrist 1988 paari järgneva aasta jooksul ühtekokku 47 liiget. Selle ajajärgu ülestähendused tehti veel Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu poolt trükitud klubilise asutuse või kollektiivi tööpäevikusse.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne seadusloome tõi kõikidele seltsidele kohustuse kanda ennast mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Karksi Muinsuskaitse Selts jõudis pärast õigusvõimelise asutamislepingu vormistamist ja põhikirja kinnitamist registrisse kandmiseni 18.märtsil 2004.aastal. Avalduste alusel kogunes seltsi liikmete arvuks 30. Aastate jooksul on nimekiri mitmetel põhjustel kahanenud ning täna on see number 17.
Meie ridades on tublid inimesed - on koduloo ja ajaloo uurijaid, on raamatute kirjutajaid ja koostajaid, on mitmesuguste tiitlitega pärjatud vallakodanikke, kellele kodukant tegevusele mõtte annab.
Mida on koos tehtud?
- muinsuskaitselise mälestise korrastamise talgud Annemäel
- seltside Ümarlauale tehtud ettepanek kultuurimälestiste registris 77-ne nimetuse all oleva ajaloo-, arheoloogia ja arhitektuurimälestise hoole alla võtmise ärajaotamine
- „Hingelindude kivi“ püstitamine Rahumäe kalmistule nende mälestuseks, kes ei jõudnud kodumaa mulda
- töötegemise ja esivanemate mälestuse austamise õpetamine lastele nende suvises töölaagris projektiga „Nädal igal kalmistul“ või siis mahajäetud Ainja kalmistu kordategemise talgud
- Vabadussõjas langenud Friedrich Julius Oberschneideri matmiskoha korrastamine
- Vabadussõjas langenud Karksi kihelkonnast pärit vabadusvõitlejatele mälestussamba taaspüstitamiseks korraldatud üritused koos selleks eesmärgiks loodud sihtasutusega, brošüüri „Mälestussammas“ koostamine ja väljaandmine
- kultuuripärandi kogumine, kollektsioneerimine ja säilitamine
- paljude teiste seltside ja MTÜ-de tegevusest osavõtmine, maakonnalistes ja ülevabariigilistes muinsuskaitseüritustes osalemine
Viimasel üldkogul aga arutlesime selle üle, et meie seltsi liikmeskond peaks oluliselt noorenema. Praegu on just paras aeg teatepulk edasi anda, koos heade tulevikumõtetega.
Maire Sala
Karksi Muinsuskaitse Selts sai alguse 80ndatel aastatel Eestis algatatud muinsuskaitselisest liikumisest, kui Karksi-Nuia Muinsuskaitseseltsi nimekirja registreeriti alates 20.septembrist 1988 paari järgneva aasta jooksul ühtekokku 47 liiget. Selle ajajärgu ülestähendused tehti veel Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu poolt trükitud klubilise asutuse või kollektiivi tööpäevikusse.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne seadusloome tõi kõikidele seltsidele kohustuse kanda ennast mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Karksi Muinsuskaitse Selts jõudis pärast õigusvõimelise asutamislepingu vormistamist ja põhikirja kinnitamist registrisse kandmiseni 18.märtsil 2004.aastal. Avalduste alusel kogunes seltsi liikmete arvuks 30. Aastate jooksul on nimekiri mitmetel põhjustel kahanenud ning täna on see number 17.
Meie ridades on tublid inimesed - on koduloo ja ajaloo uurijaid, on raamatute kirjutajaid ja koostajaid, on mitmesuguste tiitlitega pärjatud vallakodanikke, kellele kodukant tegevusele mõtte annab.
Mida on koos tehtud?
- muinsuskaitselise mälestise korrastamise talgud Annemäel
- seltside Ümarlauale tehtud ettepanek kultuurimälestiste registris 77-ne nimetuse all oleva ajaloo-, arheoloogia ja arhitektuurimälestise hoole alla võtmise ärajaotamine
- „Hingelindude kivi“ püstitamine Rahumäe kalmistule nende mälestuseks, kes ei jõudnud kodumaa mulda
- töötegemise ja esivanemate mälestuse austamise õpetamine lastele nende suvises töölaagris projektiga „Nädal igal kalmistul“ või siis mahajäetud Ainja kalmistu kordategemise talgud
- Vabadussõjas langenud Friedrich Julius Oberschneideri matmiskoha korrastamine
- Vabadussõjas langenud Karksi kihelkonnast pärit vabadusvõitlejatele mälestussamba taaspüstitamiseks korraldatud üritused koos selleks eesmärgiks loodud sihtasutusega, brošüüri „Mälestussammas“ koostamine ja väljaandmine
- kultuuripärandi kogumine, kollektsioneerimine ja säilitamine
- paljude teiste seltside ja MTÜ-de tegevusest osavõtmine, maakonnalistes ja ülevabariigilistes muinsuskaitseüritustes osalemine
Viimasel üldkogul aga arutlesime selle üle, et meie seltsi liikmeskond peaks oluliselt noorenema. Praegu on just paras aeg teatepulk edasi anda, koos heade tulevikumõtetega.
Maire Sala
| Karksi Muinsuskaitse Seltsi põhikiri.pdf |
